§ Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres §
Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Südamena talitlevad eesmised ringsooned. Veres on hemoglobiin(värvus).Vihmaussid vahetavad paaritumisel seemnerakke .Need kattuvad limakihiga.Vööpiirkond eritab ohtralt lima, millest tekib kookon.Muneb, viljastab ja roomab kookonist välja.Sealt koorub uus vihmauss. Mudatuplased elavad eesosaga mudasse veekogude põhjas.Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Eestis elavad ahaskaanid, lamekaanid, hobukaanid, kalakaanid, apteegikaanid.
· Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles puudub lubiaine. · Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult. · Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa. · Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub. · Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud. · Maksa kakssuulased on liitsugulised loomad. · Imiussi vastne areneb veetigude kehas. · Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides või ka inimene nakatuda maksa-kakssuulsega. · Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid. · Sooleseina külge kinnitumiseks on neil iminappadega päis.
Liikide arv: 136 Uurija: Bioloogiadoktor Tarmo Timm (EMÜ) Kirjandus:Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil
annaabi.ee 
