(Orff / Keetman Orff Schulwerk 1950; Zimmermann ,,Die Welt der Kölperpercussion" 1999). Sõnas ,,kõlazest" avaldub muusika ja liikumise ühtsus, sest ,,kõla" on seotud muusikaga igal kehapuudutusel on oma kõlavärv ja ,,zest" liikumisega heli tekib käte ja jalgade vastavast liikumisest. Mõistes ,,kehapill" tõuseb tegevusena esikohale pillimäng. Keha on see pill, millel mängitakse. Eesikeelses vastavas terminoloogias on tänapäeval enamlasutusel mõiste ,,kehapill".Kehapillil mängides võib olla kaks eesmärki: mängimine kehapillil on vahend rütmitaju arendamiseks ja see võib olla ka iseseisev instrument. Rütmitaju arendamise seisukohalt on mäng kehapillil asendamatu rütmiharjutuste mängimisel, samuti eelharjutusena pillimänguks kehal mängitud rütme on hiljem lihtne mängida kas rütmi- või plaatpillidel.
See pärineb komöödiast ,, Enesekaristaja", milles vanamees, kelle poeg on isa karmuse pärast läinud ära palgasõduriks, nüüd kahetseb ja end ränga tööga vaevab selle pärast. Kui üleaedne kaastundlikult pärib, miks ta end tööga nii viisi tapab, siis kähvab vanamees vihaelt, et see pole tema asi, too aga õigustab oma uudishimu ülaltoodud sententsiga. Koomilisest kasutusest hoolimata iseloomustab ühlus ka Terentiuse humanistlikku maailma nägemist ja taotlusi. Eesikeelses tõlkes on täielikult kättesaadav komöödia ,,Vennaksed", mis vastandab ranget ja liberaalset kasvatusviisi. Viimane jääb peale, kuid näidendi lõpus leiab naeruvääristamist ka selle liialdatud kuju. Komöödia ,,Tütarlaps Androse saarelt" originaali autoriks oli Menandros, kuid liskas kasutas Terentius oma komöödia jaoks veel ühte Menandrose lavasteost. Sisu on uuele komöödiale tüüpiline. Tragöödia tegi läbi lühikese
annaabi.ee 
