Teine maailmasõda
olnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus seda rõhutati.
8
3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu
Ilma Eestita ei olnud Lätil erilisi võimalusi Stalini survele vastu seista. Analoogselt Eestile
ähvardati kasutada sõjalist jõudu, kui nad baaside lepingule alla ei kirjuta. 5. Oktoobril 1939
kirjutas Läti lepingule alla ning Lätisse toodi 30 000 punaväelast. Eerulisem olukord tekkis
Leeduga, kellel pakuti tagasi saada Vilniuse piirkond. 10. Oktoobril kirjutati lepingule alla
ning sõjaväebaasidesse paigutati anult 20 000 meest. Niisiis said leedukad oma pealinna
Vilniuse, kuid kaotasid Leedu.
3.3 Soome Talvesõda
Balti riikidele sarnase lepingu sõlmimiseks avaldati survet ka Soomele. Kuna Soome oli
demokraatlik riik, siis tuli arvestada avaliku arvamusega, nii asus Soome läbirääkimisi
venitama