oli endale tahtnud. Ta haarab raamatu, peidab selle püksivärvli vahele ning lukustab end oma tuppa. Talle meenub järsku see raha täis kott, mis Kääbiku talu keldris vedeleb. Marius tuleb Karina tuppa. Toimub jutuajamine , Karina avastab, et Mariuse vasakukõrva ülemine osa on puudu, justnagu ratastooli mehel . Karina on segaduses. Õuest kostab vali kärgatus ning taevapoole kerkivad leegid teevad öö valgeks. Majas läheb lahti paanika. Keegi karjub, et Labor põleb. Selgub, et Eerol oli keemiainsener ning tal oli kõigest villand saanud ning ta on end narkolaborisse lukustanud ning selle õhku lasknud. Karina ei tee nutvast Aap´ist väljagi, kuuldes sireenide hääli põgenevad kõik maja juurest. Sõitnud koos Mariusega teadmata suunas ja määramata aja tunneb Karina järjest rohkem et ta peab Kääbusele minema. Marius teeb Karinale pakkumise leid pooleks jagada, Karina eitab kõike ja teeb nagu ei mõistaks millest Marius räägib
ei teadnud ja nad lõpetasid kõne, Peeter helistas uuele inimesele, nüüd sattus telefoni otsa mees, arvatavasti Theo, väites et tunneb inimest kellega räägib, kuid tegelikult mitte, Peeter mhmhitas, lõpuks mõistis mees telefoni otsas, et ta räägib siiski võõraga, Peetril hirm, pani toru hargile, jälgis pimeduses halle täppe, üritas sääske tabada, mis ei õnnestunud, sääsk hammustas teda magades - Eerol oli pohmell, mälulüngad eelnevast õhtust, Eero oli külastanud Laurat, üritas õhtut meenutada, läks välja eilset teed pidi jalutama või vähemalt üritas seda, et meenutada toimunut, läks ristteele kvartali sügavuses, lootes kohata taas toda naist (Laurat), leidis kollase, siniste ruutudega jope, mille Theo kaaslane ehk vedurijuht oli purjus olekus suutnud ära kaotada (varastatud jope), jõudis lõpuks välja Laura korterini, kedagi polnud kodus TALV
5 lk 180 (Theo) Theo ruttas kõrtsist välja ja nägi paarisaja meetri kaugusel avariid. Theo tundis vedurijuhi jope ära ja arvas et kannatanu oli tema. Theo arvas, et mees ei läinud asjata (surm teadis mis teeb jne). Theolt küsiti, kas teadis surnut ja ta vastas ei. Ta oleks ka ei vastanud siis, kui ta oleks meest teadnud. 6 lk 181 (Eero ig?) Laura ja Eero tundsid üksteist ära. Eero tegi ettepaneku minna restorani. Eero oli rõõmsalt üllatunud, et Laura luuletusi tahtis kuulda, sest Eerol muidu jälgijaid ei olnud. Nad vahetasid nime ja aadressid - nüüd ei seganud neid enam miski EPILOOG lk 182 Theo veel mõtles surnust kaua (ei teadnud kes see oli). Öiseid kõnesid ta vastu ei võtnud ja magas püstol padja all. Eero ja Laura abiellusid detsembri keskel. Marino Marini oli mehe alla ajanud. Theol kadus lõpuks hirm ära, Eero mõistis, et naine teda ei mõista. Laura film hakkas lõppema. Siis on väike tükk aastavahetusest (välk ja pauk) ja siis jäi kõik vaikseks.