Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eepromi" - 3 õppematerjali

AVR mikroprotsessor
9
docx

AVR mikroprotsessor

ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus. Kuigi tegemist on 8-bitiste mikrokontrolleritega, on iga käsk üks või kaks 16-bitist andmesõna. Programmimälu suurus on üldjuhul ära märgitud ka nimetuses (näiteks ATmega64x seerial on 64 kB välkmälu, ning ATmega32x seerial 32 kB). AVRi kiipidel pole tuge toetamaks programmi paiknemist välisel mälul, ehk kogu töötav kood peab paiknema sisemisel välkmälul

Elektroonika → Mikro elektroonika
24 allalaadimist
Skeemitehnika I kordamisküsimused
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

Atmel AVR – 8 bitine Välkmälu, EEPROM(kustutatav mälu, ülekirjutatav) ja SRAM(staatiline juhupöördusega mälu) on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. 18. Reaalne kontrolleri digitaalsisend ja tema elektriskeemi näited (erinevad loogilised pingenivood, ülepingete [ESD] kaitse, jne). Ülepingete (ESD) kaitse peaks olema see diood enne maandust pildil. Võib kasutada ka kondensaatoreid, takisteid. Soovitan üle kontrollida. Sisedite kaudu saab controller väljaspoolt tööks vajaliku informatsiooni. Põhilised sisendid on digitaalsisendid (DI- digital input) olek 1 või 0 – pinge on sisendis/pinget poel sisendis.

Informaatika → Skeemitehnika
27 allalaadimist
Digiloogika II konspekt
28
docx

Digiloogika II konspekt

25. Mis on loogikaplokk ja millest see võib koosneda? CLB koosneb slice’dest, mille omakorda moodustavad loogikaplokid. Loogikaplokki tulevad sisendandmed ja lähevad väljundandmed. 26. Mis on LUT ja milleks kasutatakse neid FPGAs? Look-up table – kasutatakse, kuna LUTid suudavad realiseerida igat kombinatoorloogika elementi. 27. Programmeeritavate ühenduste puhul võib olla kasutusel ka hübriid rakk. Millest see koosneb? Flashist (või EEPROMi) ja SRAM rakust. 28. Kuidas käib FPGA programmeerimine alates ideest, koodist kuni koodi tööle saamiseni FPGAl? 29. Millepärast on oluline hoida disain sünkroonne? Kiip saab töötada korrektselt etteantud kiirusega ehk olla sünkroonne kui ajastused jäävad teatud piiridesse ja viivitused on relatiivselt kontrollitavad kui et mitte täiesti kontrollitavad. 30. Mida teeb place? Jaotab funktsiooniplokkidele ülesanded laiali. 31. Mida teeb route?

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun