"eenetsiteks" - 1 õppematerjal

Soome-ugri rahvakultuur

1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel esines palju segaabielusid varem nganassaanide ja tänapäeval ennekõike neenetsitega (ka dolgaanide, venelaste jt-ga): 8 pea kõik segaabieludes sündinud lapsed nimetavad end vastavalt kas nganassaanideks või neenetsiteks, aga mitte eenetsiteks. Vaid 14% eenetsi abieludest on üherahvuselised (Krivonogov 1998: 53). KEEL Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhjagruppi koos neenetsi ja nganassaani keelega. Vastavalt asualale räägivad eenetsid kahte murret: tundra- (ehk bai) ja metsa- (ehk madu, somatu) murret. Tänapäeval ei ole eri murrete kõnelejatel õieti kokkupuuteid, kuna elatakse üksteisest u 400 km kaugusel. Neenetsi keelest, mida on selles regioonis