Kordamine füsioloogia eksamiks
kord kümne päeva jooksul.
Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises
äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. Kui
sensoripotentsiaal saavutab läbitugevuse, siis vallanduvad aktsioonipotentsiaalis, mis levivad mööda
maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. Keele eemiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi
näovärvi peroieersed jätked, rakukehad asuvad geniikuliganglionis, tsentraalsed jätked lõpevad
maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib
maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla
tuumast suunduvad nävikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi
annaabi.ee 
