Eduard Viiralt
kaamel" (pehmelakk), ,,Arkeia" (kuivnõel), ,,Berberi poiss" (kuivnõel; 1938), ,,Marrakesi
maastik" (1939, ofort, kuivnõel) loob ta joonistuste alusel mõned tööd veel Pariisis (,,Kaameli
pea", 1939, puugravüür; lõpule viidud Eestis) ja kodumaal (,,Berberi tüdruk kaameliga",
pehmelakk, ,,Noor araablane", metsotinto, mõlemad 1940).
25.septembril 1939.aastal maabus Viiralt Tallinna sadamas. Vaatamata neliteist aastat kestnud
eemalolekule lülitus ta kodumaisesse kunstiellu üsna hõlpsasti. Peale 1940.aasta juunipööret
valiti ta ENSV Kunstnike Liidu Orgkomitee liikmeks. 1941. aastal teeb ta mõned etüüdid
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehest luuletaja Johannes Vares-Barbarusest, kelle
portree tellimus seoses kavatsetava ENSV kunsti ja kirjanduse dekaadiga Moskvas jääb
aga tehnikas teostamata.
Tema esimesekss kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel)