III. Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 12. Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. Planeedid jagatakse siseplaneetideks ja välisplaneetideks. Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss. Need on väikesed, tahked planeedid, millel on vähe kaaslasi või pole neid üldse. Atmosfäär on suhteliselt hõre või puudub. Planeedi tuum on rauast või niklist.
päikesevalguse toimel. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid). Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Ülemises konjunktsioonis oleks nähtav kogu pind. Kummaski faasis tõuseb ja loojub ta aga koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näilisel kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Suurim näiline kaugus Päikesest (eemaldumus) on 18,5° (periheelis) kuni 28,3° (afeelis). Suurimal näival kaugusel Päikesest lääne pool tõuseb Merkuur kõige rohkem aega enne Päikest ning suurimal näival kaugusel Päikesest ida pool tõuseb ta kõige rohkem aega pärast Päikest. Harva on Merkuur üle ühe tunni võrra Päikesest ees või rohkem kui ühe tunni võrra järel. Näiv suurus on 5...15 sekundit. Alumises konjunktsioonis on see umbes 10 sekundit (1/180
kloasmid. Emaka kiire kasvu tõttu tekib kõhuseinte ülevenitus. Eriti on see väljendunud suure loote, liigveesuse ja mitmikraseduse korral. Kui nahk pole piisavalt elastne, tekivad kõhunahal rasedusjutid e. striiad. Sel puhul on tegemist naha elastsete kiudude üksteisest eemaldumisega. Rasedusjutte võib tekkida ka rindadel, puusadel. Esialgu on rasedusjutid punakad-lillakad, pärast sünnitust muutuvad need valkjaks. Kõhuseinte ülevenitusele võib järgneda kõhusirglihaste diastaas e. eemaldumus. Liigessüsteem Raseduse ajal muutuvad luude ja liigeste sidemed kohevamaks, elastsemaks, lõdvemaks - seda põhjustab platsenta poolt toodetav relaksiin. Raseda kõhu kasvades paigutub keha raskuskese tahapoole ning süveneb nimmelordoos. Seejures tekib seljalihaste ülevenitus ning sellega seoses sejavalud, mida rasedad tihti kaebavad. Kehamass Kehamass tõuseb raseduse vältel 10-12 kg. Kehamass suureneb loote, lootevee,
annaabi.ee 
