kiirgus/neeldumisjooned ei ole enam oma endises kohas, vaid on nihkunud spektri pikalainelisema osa poole. Kuidas mõõdetakse? Galaktikate kaugusi määratakse punanihke järgi Hubble'i seadusega. 1. Spektri pildistamine. Võrdlemine meie Galaktika spektritega või laboratooriumis mõõdetud spektritega. Otsene nihke mõõtmine spektrilt. Arvutamine. '- z= = 2. Eemaldumiskiiruse välja arvutamine vr = c = cz = H 0d c valguse kiirus [ca 300 000 km/s] lainepikkuse muut nihketa lainepikkus z punanihe H0 Hubble'i konstant d kaugus [Mpc] 3. Kauguse arvutamine. vr c v r = H0d d = = H0 H 0 Suur osa punanihkeid on mõõdetud optilistelt spektritelt. Tavaliselt tehakse seda 1-5
teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
Mikrolaineline foonkiirgus - on isotroopne ja vastab soojuslikus tasakaalus oleva absoluutselt musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Vaadeldavad üliväikesed kõrvalekalded nimetatud seaduspärasustest annavad olulist informatsiooni galaktikate tekkemehhanismide kohta varajases Universumis. Ürgse heeliumi ja deuteeriumi kontsentratsioon (heeliumi või deuteeriumi massi ja barüonide kogumassi suhe): ja Lõpuks tuletagem meelde, et astronoomiliste objektide eemaldumiskiiruse võib leida, määrates nende spektris olevate spektraaljoonte punanihke ja seejärel arvestades Doppler´i efekti. Suur Pauk ja Universumi evolutsioon. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.
kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Aine eraldumine antiainest
Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub. Kauguse ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse suhe (Hubb- le'i konstant) võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Kaugeimad veel vaadeldavad kosmilised objektid määravad nähtavushorisondi, mis eemaldub meist. Suur Pauk on ca 12 miljardit aastat tagasi toimunud hiigelplahvatus, milles sai alguse Universum. Infot selle kohta annab taustakiirgus kosmiline soojuskiirgus, mille spektraalne koostis vastab kiirgava keha absoluutsele temperatuurile 2,8 K
selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast
selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast
annaabi.ee 
