Kapibaara ja ta käitume
tugevamad ja domineerivamad isendid on karja keskosas ning nõrgemad ja allasurutumad on
tõrjutud ääreossa, kes on kiskjatele palju kergemini kätte saadavamad ja enamjaolt annavad
nemad karjale märku, kui kuskilt läheneb oht. Siiski ei ole nii lineaarne suhe kõige
domineerivama ja teisel kohal oleva isase vahel, kui ülejäänud karjas olevate isendite oma.
Karja juhil on esimesena juurdepääs parimatele toidualadele, püherdamise ja suplemise
kohtadele, parasiite eemaldavatele lindudele ja muidugi emastele juurdepääs. []
Kommunikatsioon
Nad suhtlevad omavahel lõhnade ja häälitsuste abil. Tegemist on väga vokaalsete loomadega
nad kasutavad omavahel suhtlemiseks urisemist, vilistades, alarmi andmisel hauguvad,
lisaks ka plagistavad, omalaadselt vigisevad. Kuna nad on väga sotsiaalsed loomad, siis nad
suhtlevad pidevalt omavahel. Ohu korral hakkavad üldjuhul haukuma kogu kari. Haukumine
sarnaneb vägagi koera omale ning seda võib isegi segi vahel ajada