kasvab. Seetõttu levivad valguskiired maapinnaga üpris paralleelselt või isegi kalduvad pisut kõrgemale ning nii tundub eemalasuv objekt olevat horisondist madalamal. Seda nimetatakse alumiseks miraažiks ja see on tüüpiline kõrbelistele aladele. Päikesepaistelise ilmaga võib tihti näha eeskätt asfaltteedel vesiseid laike või triipe. Ka see kuulub miraažide hulka ja tekib seetõttu, et tee kohal on tugevasti soojenenud õhukiht ja sealt peegeldub vastu taevas. Ka eemalasuvad autod võivad olla moonutatud väljanägemisega. Ülemine miraaž Kui valguse teekonnale jäävad erineva tihedusega õhukihid, siis liigub valgus nagu peeglite vahel ja võib väga kaugete vaatlejateni jõuda. Nii ilmuvadki nähtavale objektid, mis jääksid muidu horisondi taha. Kui maapinna lähedale koguneb/tekib väga külma õhu kiht, aga selle kohale jääb soojem õhukiht (inversioon), siis väheneb õhu tihedus kõrgusega esialgu väga kiiresti
kergesti juhtuda, et need on valed: nagu näiteks arvamus, et kogu ruum, kus ei esine midagi, mis mu meeli mõjutaks, [1658] on tühi; et näiteks soojas kehas on midagi täiesti samast sooja ideega, mis on minus; et valges või rohelises kehas on seesama valgesus või rohelisus, mida tajun mina; et kibedas või magusas kehas on seesama maitse, ja nii edasi; või et tähed ja tornid ja mis tahes muud eemalasuvad kehad on just sellise suuruse ja kujuga, nagu nad minu meeltele paistavad, jms. Ent et tajuda selles suhtes piisavalt selgepiiriliselt, pean täpsemalt määratlema, mida ma just silmas pean, kui ütlen, et loomus mulle midagi õpetab. Ma ju võtan siin loomust kitsamalt kui kõige kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud, see kombinatsioon sisaldab ju palju üksnes vaimu juurde kuuluvat, nii et kui ma tajun midagi, mis on sündinud, ei saa see olla mittesündinud, ja kõik
annaabi.ee 
