Ruumi ohu saaste aintele sisalduse hoidmine moistliku ehk tevisele ohutul tasemel ja ka saaste ainete eemaldamine. Liig soojuse ja liig niiskuse eemaldamine. Vahel on ventilatsioon uhendatud ruumi kutmisega voi ruumi jahutamisega ja vahel on ka seotud ruumide lohnastamisega. Selle eelduseks on ruumi ohu pidev vahetumine, kusjuures on tahtis et ohk vahetuks eluruumides ja magamisruumides, ohuliikumise suund ohk peab liikuma puhtatest ruumidest saastunud ruumide poole ja sealt eemadatakse valjatombe kanalite kaudu. Määrata õhuplaatide intensiivsus, ventilatsioonide normide toodud EPSILON. On vaja ventilatsiooni efektiivsuse teguri epsilon. Seadmete kompleksid, mis on ettenähtud õhuvahetuse läbiviimisel. Õhu ümberpaigutamiseviisid jagunevad sund-ventilatsioon ja loomulik ventilatsioon. ..................................................... Tööstusruumide aerasatsioon
sekretsioon ööpäevas varieeruda 0,5-3l piirides ja rohkem. Seoses muutustega higierituse intensiivsuses võib muutuda ka higi koostis. Higinäärmete sekretsiooni reguleerivad sümpaatilised närvid, mille omapära seisneb selles, et nad eritavad atsetüülkoliini. Kehalise töö ajal tekib organismis rida muutusi, mis peegelduvad ka higinäärmete ja neerude funktsioonis. Kudedest satub vette rida ainevahetusprodukte, nagu piimhape, süsihappegaas, fosforhape, kreatiniin jt, mis eemadatakse organismist uriini ja higiga. Kehalise töö puhul muutub ka eritusorganite verevarustus. Kuigi kehalisel pingutusel vererõhk tõuseb, võib neerude verevarustus seoses vere ümberpaiknemise ja neeruarterite järsu ahenemisega väheneda. Kui rõhk veresoonte päsmakeste kapillaarides langeb 30-35 mmHg, siis uriini moodustumine lakkab. Kehalise töö ajal, seoses kehatemperatuuri suurenemisega, aktiveerub higinäärmete talitlus. Higisekretsiooni suurenemisega kompenseeritake