Eesti Vabariik
muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast.
19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses
päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt
uudismaa rajamine ja üksikkraavide kaevamine.
Seoses hõlmadra ehitusega muutus väga vajalikuks kivikoristus.
20.sajandi alguses levib seoses karjakasvatuse tõusuga rohumaade parandamine,
ka talude. Olulisem maaparandus nõudis süsteemset lähenemist sh eelvoolude
rajamist, mis eeldas ühistööd.
Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel .
Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri
ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid.
1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist
soodustas teadliku metsakasvatuse tõus, kuid nende osatähtsu jäi väikeseks, sest
algas sõda.
Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorir kasutama 1864
annaabi.ee 
