Kriminoloogia loeng
sotsiaalse kaitse vahendiks, sest inimest ei saa seisundi eest karistada. Ka tänapäeval kasutatakse
seda mingil määral (vaimuhaiged, nakkushaiged). Kui nad on selgelt endale ja ümbritsevatele
ohtlikud, siis nende puhul kasutatakse sotsiaalse kaitse vahendeid. Nad pannakse sunnikorras
tahtevastaselt ravi saama. Tegelikult muude situatsioonide puhul seda mudelit kasutatakse ka
(kuritegude puhul). Näiteks kui on isik kätte saadud ja kohtueelne menetlus toimub, pannakse osa
kurjategijatest eelvangistusse. Aluseks on see, et kahtlustame, et ta on kuriteo toime pannud (siiski
on süütuse presumptsioon) ja arvame, et ta võib toime panna uusi kuritegusid või põgeneda õiguse
mõistmisest. Eelvangistuses deklareerime, et suudame uue kuriteo toimepanemist vältida sellega.
Ka tingimisi vabastamise puhul peab olema mõistlik põhjendus vahetegemiseks ning selleks on, et
need, kes lubatakse tingimisi vabaks, prognoosi järgi tõenäosus, et ühiskonna hakkama saada, on
suurem