PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL
Näiteks
tunniajase intervjuu täpsus on vaid 35%, kuid kui kasutada erinevaid meetodeid teise
intervjuu ajal, siis täpsus kasvab 70%-le. Lõpuks tuleb kontrollida soovitajaid ja sisse seada
katseaeg. Kui inimene ei suuda kuue kuuga korralikult sisse elada ja soovituid tulemusi
näidata, siis tuleks otsida uus inimene. (Stone 2004)
2. UURIMUSE METOODIKA
IKT sektori personaliotsingu uurimine koosnes kahest faasist: eeluurimusest ja süvauuringust.
Eeluurimusega soovis autor saada IKT sektori personalist üldisemat ülevaadet. Niisiis oli vaja
küsitleda piisavalt suurel hulgal ettevõtteid, et saaks teha üldistusi. Sobivaimaks meetodiks
piisavalt suure hulga info kogumiseks pidas autor interneti põhise küsitluse korraldamist IKT
ettevõtete seas. Süvauuringu koostamisel toetus autor põhiliselt saadud informatsioonile
eeluuringust ning personaliotsingu teooriale. Autor soovis konkreetselt tegevjuhi ja
projektijuhi otsimisest kirjutada