Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi. Eesti politsei taasloomise protsess algas nõukogude okupatsiooni ajal. 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhib Politseiamet. 1993. aastal loodi Kaitsepolitseiamet Nüüdseks on politseiprefektuure neli: Põhja, Lääne, Ida ja Lõuna. Politsei tööd juhib politseipeadirektor, kaitsepolitseid kaitsepolitsei peadirektor. Politseiharidust saab omandada Sisekaitseakadeemia Politseikolledzis. Alates 1991. aastast on teenistusülesannete täitmisel hukkunud 19 politseinikku. Tallinna Harju prefektuuri politseiorkester aastal 1928
Asenduskaitsja – Kaitsja, kes osaleb kriminaalmenetluses ajal, mil põhikaitsja osavõtt on takistatud (näiteks haiguse või koolituse pärast). Eeluurimiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes täidab ülesandeid, mis tulenevad kohtueelsest uurimisest. Näiteks otsustab prokuratuuri taotlusel kellegi vahistamise (või mõne muu tõkendi), teostab vahistamise kontrolli (iga kahe kuu tagant peab kontrollima, kas eeluurimisaegne vahistamine on põhjendatud), vaatab läbi eeluurimisega seotud kaebusi, otsustab isikute loovutamisi välisriikidele (nende riikide taotluse alusel), annab loa läbiotsimiseks jne. Erandlik kohtualluvus – Trükise vahendusel toime pandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle arutamist tema elukohas või kohtus, kelle tööpiirkonnas trükist levitati. Välisriigis toime pandud kuriteo
annaabi.ee 
