Meditsiiniajaloo konspekt
tähendas, et tuhandest sakslasest 10 vajanuksid psühhiaaatrilist abi, sj 5 pidevalt ning
ühe puhul tuleks rakendada nn "eutanaasiat".
Patsientide hävitamist alustati lastest. Sümboolne algus aktsioonile oli ühe
lapsevanema palve Hitlerile, lubada surmata tema vigane laps. Loodud konsiilium
võttis vastu positiivse otsuse ning uks uude maailma oli avatud paar kuud hiljem
sündis komisjon arengupeetusega laste (vanuses kuni 3 eeluaastat) surmamiseks.
1939. a alanud operatsioon pidi kulgema saladuses. Kõigepealt koguti informatsiooni
invaliidsustunnuste leviku kohta, siis koondati komisjoni otsusel surmatavad lapsed
28-sse selleks tarbeks loodud keskusse (kusjuures lapsi üle ei vaadatud, ega suheldud
ka vanemate või hooldajatega). Viimastele räägiti uuringutest, lapse surma põhjendati
aga äkilise haiguspuhanguga. Tegelikkuses lapsed valdavalt mürgitati, kuid esines ka
näljutamist ning alajahutamist