rahvusvahelise kaubanduse olemuse selgitamiseks enamikul juhtudel. See teooria võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega. Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu ning kasvu vahel; on võimalik uurida ka seoseid kaubanduse ja rahvusvahelise kapitaliliikumise vahel. Tootmiskulude proportsioonide teooria on piisavalt üldine H-O teooria tugineb mitmele eeltingimusele: 1. Tegemist on kahe riigi (riik 1 ja riik 2), kahe kauba (kaup X ja kaup Y) ja kahe tootmisteguriga (töö ja kapital). 2. Mõlemad riigid kasutavad ühesugust tootmistehnoloogiat. 3. Mõlemas riigis on kaup X töömahukas ja kaup Y kapitalimahukas. 4. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel konstantne mastaabiefekt. 5. Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik. 6. Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse-eelistused). 7
See teooria võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega. Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu ning kasvu vahel; on võimalik uurida ka seoseid kaubanduse ja rahvusvahelise kapitaliliikumise vahel. Tootmiskulude proportsioonide teooria on piisavalt üldine H-O teooria tugineb mitmele eeltingimusele: 1. Tegemist on kahe riigi (riik 1 ja riik 2), kahe kauba (kaup X ja kaup Y) ja kahe tootmisteguriga (töö ja kapital). 2. Mõlemad riigid kasutavad ühesugust tootmistehnoloogiat. 3. Mõlemas riigis on kaup X töömahukas ja kaup Y kapitalimahukas. 4. Mõlemas riigis on mõlema kauba tootmisel konstantne mastaabiefekt. 5. Mõlemas riigis on spetsialiseerumine mittetäielik. 6. Mõlemas riigis on ühetaolised tarbimisharjumused (maitse-eelistused). 7