harjumused, elurütm, sotsiaalsed struktuurid jne. Religiooni ja majanduse vahekordi uurib religioonisotsioloogia. Ühtepidi on religioon (usk) küll väga isiklik, kuid samas on usk ka see, mis loob ühenduse, seob. Seob sellega, kellesse usutakse, ja seob nendega, kellega sarnaseid veendumusi jagatakse. Religioonid saavad olemas olla ainult üksteist välistavatena. Usundi olemasolu eeltingimu- seks on ju tema maailmavaateline eksklusiivsus, teadlik või alateadlik sallimatus teisitiuskujate suhtes. Religioon on võimas sotsiaalse kapitali allikas. Religiooni loodav sotsiaalne kapital loob omakorda majanduslike väärtuste tootmise aluse. Francis Fukuyama toob näiteks mitmeid USA äratusliikumisi, mis on sealsele majandusele osariikide kaupa väga positiivselt mõjunud. 89
annaabi.ee 
