Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Paralleelid on puu ja talupoja surma vahel. Mõisaproua tekitab ümbritesvates inimestes oma
käitumisega jälestust. Tolstoi astub siin avalikult välja kristluse vastu. Seda ei pane keegi
tähele. Tolstoist on tekkinud selline arvamus, et tema anne on muutunud kahvatumaks. Temaga
on toimunud/toimumas mingi kriis. Tolstoi ei usu ka ise endasse sel momendil.
1859. aastal ilmuva teose avaldab ta varjunime all ,,Perekonna õnn" pikem jutustus.
See on omaette eeltekst ,,Sõjale ja rahule". Tolstoi otsib ennast, ta tahab end maksma panna,
vastandada enda jastukirjandusele. Ta tahab olla midagi muud, kuid ta ei suuda seda tõestada.
50ndate aastate lõpul on alanud reformid. Tsensuur on muutunud nõrgemaks. Ajakirjades
arutatakse huvitavaid küsimusi, millest varem ei lubatud kirjutada. Algab nn naisküsimuse
arutamine. Seda nimetetakse ka emantsipatsiooniks, naiste iseseisvumiseks. 50ndate aastate
lõpul leiab Tolstoi endale Pr-lt mõttekaaslased
annaabi.ee 
