näidatud rohelisena), mis moodustab rõnga kahe tütarraku eraldumise kohta. Selles kohas tõmbub FtsZ rõngas kokku, membraan nöördub ja membraani peale sünteesitakse ka tütarrakke eraldav kest. b. Kui elutimgimused halvenevad, siis käivitub sporulatsioon. Kaks kromosoomi koopiat paigutuvad filamendina piki rakku. FtsZ rõngas assambleerub raku kahel poolusel, kuid raku vahesein moodustub ainult ühe rõnga kohale. Emarakust eraldub eelspoori (forespore) piirkond, kuhu paikneb üks kromosoomi koopia. Eelspoor kattub emaraku membraaniga ja seda hakatakse ette valmistama pikaajaliseks säilumiseks. Küps endospoor vabaneb rakust ja võib pikka aega säilitada idanemisvõime. Endospoori idanemisel moodustub sellest taas vegetatiivne rakk, mis paljuneb edasi pooldumisega. SPOROGENEESI ETAPID: 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi. 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub
1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi koopiat, mis seostuvad valkudega ja moodustavad kondenseerunud niitjad struktuurid (aksiaalfilamendid). 2. 2. Raku ebavõrdne jagunemine: 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub endospoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku membraaniga (see on endostütoosilaadne protsess). Moodustub prospoor ehk eelspoor (ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis). 4. Eelspoori kahe membraani vahele sünteesitakse korteks (modifitseeritud peptidoglükaanist kiht). 5. Spoori peale moodustuvad spoorikatted: spoorikest ja eksospoorium. Koosnevad peamiselt valgust, eksospooriumis on ka lipiide ja polüsahhariide. 32 Sporulatsioon käivitub kehvades elutingimustel (toidu ja niiskust on piisavalttavaline jagunemine; elutingimuste halvenemiselrakk moodustab spoori) Tavaliselt moodustub 1 spoor, erandeid on vähe