Filosoofia eksami kordamisküsimused
(moraal)
3. Millele võin ma loota? (religioon)
4. Mis on inimene? Antropoloogia)
LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine. Filosoofia pole mingi õpetus, vaid teatud
tegevus. Filosoofiline teos koosneb olulisel määral seletustest. Filosoofia resultaadiks pole mitte "filosoofilised laused", vaid
lausete klaarumine. Filosoofia peab mõtted, mis muidu on hämarad ja hägusad, tegema klaariks ja piiritlema teravalt.
2) Ontoloogiline küsimuseasetus eelsokraatilises filosoofias
(loeng; Salumaa)
ONTOLOOGIA olemiseõpetus küsib oleva kui oleva järele e. ei päri selle või mõne
teise oleva või mõne oleva valdkonna järele.
Argielus me nimetame teatud nähtusi asjadeks(majad, autod, jne). Säärased asjad koosnevad
osadest. Neid osi me nimetame jällegi asjadeks: majad koosnevad seintest, akendest, ustest,
katustest. Ka nende osade osasid nimetame me asjadeks. Samas käsitame sääraste asjade
paljusust koguna, mida samuti saame nimetada asjaks