Vana – Kreeka filosoofia
Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat
(loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja
tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia,
mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja
filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega:
eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning
Aristotelest loogika leiutajaks.
Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste,
kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse
eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt
ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese
filosoofia näol