Herman Hesse - Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta
Harry suutmatus oma
sisemusega toime tulla viis ta masendavasse olukorda, mille käigus ta eemaldus muust
maailmast. Enesevihkamine on võrdne egoismiga, mis kutsub esile isoleeritust. Ta püüdis elust
otsida kõrgemat tähendust , kuulas Mozartit, kirudes raadio ebaperfektsust, suutmata elada
lihtsalt ning tunda rõõmu dzässmuusikast, tantsimisest ja armastusest.
Harry on otsustanud, et tuleb minna koju habemenoa järele ning oma elu lõpetada, kuid hirmust
eelsesva ees tuigerdab ta mööda linna ning satub baari, kus ta kohtab Herminega. Harry tunneb,
kuidas Hermine mõistab teda ning täites tütarlapse soove, üritab ta sulanduda ümbritsevasse
keskkonda. Ta õpid ära tantsimise, mis oli varem täielikult mõeldamatu, kohtub Pabloga ning
kohandub saksofonimänguga, Maria õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma.
Pablo kritiseerib Harry tõsimeelsust ning väidab, et lõbususest on maailmas palju rohkem kasu.
annaabi.ee 
