Saksamaa köök
Väga palju tarvitatakse
juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid
ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral
püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides.
Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja
kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga
maitsestatud liha- ja kalasalatid.
Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks
iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine
nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud
hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga.
Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade
valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi.