Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
1797. aastal. Seda loetakse ka romantismi alguseks. Tinglikult loetakse 1830. aastat ka
romantismi lõpuks, sest siis on avaldatud rida realistlikke romaane.
19. sajandil hakkab pihta ka ismitamine. Termin ise on vana ja pärineb hispaania
kultuuriruumist – „romance“ e romanss (lüürilis-heroiline laul). Romantismi ajal on
tähelepanu rohkem keskaja- ja renessansi autoritel. Klassikalised žanrid taanduvad ja ei
kasutata ka enam nii palju klassikalisi värsimõõte.
Juba eelromantilisel ajal hakkas sõna „romantiline“ tähistama midagi uuenduslikku.
Romantism on koos valgustuse aspektidega esimene sammuke ühtsema kultuuripildi
suunas Euroopas.
Romantism on kui reaktsioon valgustuslikule optimismile, mis andis lootust, et elu läheb
paremaks. Kõik see utoopiline ja ilus, mida valgustusfilosoofid maalisid, pole tegelikult
tõsi. Hakkas valitsema pettumus. Romantism on selles mõttes üks kurvemaid suundi.