Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
Koos oma
lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega
vaidlema: "On hoopis põnevam mööda metsa kõndida, kui sa võid endale ette kujutada, et iga puu
sees elab väike puuhaldjas ning terve metsa eest kannab hoolt metsaema. See hoiab tagasi lapsi, kes
muidu lihtsalt koerusest oksi murraks ning puid vigastaks. Aga me ei saa nende vanade lugude
pärast lolliks minna ja hakata hunte noaga tükeldama". Seades selle justkui eelreligioosse maailma
oma ideaaliks, saab "Ussisõnadest" suuresti just ateistlik kirjavara.
Neid kahte teost võib pidada ka ühiskondlikult olulist sõnumit kandvateks. Neid süviti lugedes
mõistame, et tegemist ei ole lihtsa meelelahutuskirjandusega, vaid millegi palju rohkem
sügavamõttelisega. Nad mõlemad kannavad omaette sõnumit. ,,Rehepapp" pilab eestlaste igipõlist
iseloomu ahnust ja kadedust. Kuid lugedes jäi mulle mulje, et see teos annab enda lugejatele
annaabi.ee 
