Eesti uusim ajalugu 1850-1944
maailmasõjas mõjutas Eestit kõigepealt, kui Venemaa keisririiki sõjamerelaevastiku
mereväebaasi ja kui keisririigi pealinna Peterburi kaitseks loodud Peeter Suure Merekindluse ja
Soome lahe kaitsevööndi osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski
13. augustil pärast Saksamaa Keisririigi sõjamerejõudude poolset lahingutegevuse alustamist
võttis Balti laevastiku ülemjuhataja Nikolai von Essen vastu otsuse viia lahinguvalmidusse
laevastik ning paigutada see eelpositsioonidele Naissaare juures, kus see ootas asjatult ligikaudu
kuu aega saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte.
5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis ja Eestimaa ning Liivimaa kubermangus kuiv
seadus.
8. septembril (26. augustil vkj) 1914 (13. aug.) sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja
SMS Magdeburg Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75
madrust jäi teadmata kadunuks [3][katkine viide]. Laevast leiti salajane saksa mereväe