kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju all olevad nõukogud ja nende täitevkomiteed. Venemaa osales jätkuvalt 1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme
reguleerivate institutsioonide puudumine; Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. 7. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused. Põhjusteks: Peterburi vilets varustamine toiduainetega; Sõjatüdimus; Valitsuse ebapopulaarsus; Halb majanduslik olukord; Soov võimu täielikult enda kätte saada; Eestlased soovisid Eestimaa ja Liivimaa ühendamist. Käik: Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Revolutsiooni üritati rindelt toodud vägedega maha suruda, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Eestis ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermang üheks. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Ajutine Maanõukogu, mille etteotsa sai Konstantin Päts, Tulemus: Nii rahva kui ka sõjaväe toetuse kaotamine Venemaal; Tsaar Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma; Venemaal kehtestati mõneks ajaks demokraatlik kord