Eesti riigi areng
etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.“
Sellest viimasest lausest lingvistlikult mõtlevad juristid järeldasid, et Manifesti peab mõistma
aktina, millega esmakordselt rajati Eesti riiklik iseseisvus. Ja sellekohaselt mõnel pool
tahetakse 24. veebruari mõista Eesti riigi sünnipäevana, millena teda ka praegu ametlikult
mälestatakse. Selliselt järeldajatel ununeb Manifesti eelosundatud muu sisu, millega nende
väide on vastuolus ja ka kogu riigipoliitiline sündmustik enne Manifesti. Päriselt tähelepanuta
jääb neil aga Maanõukogu 28. novembri Otsuse ja Manifesti enese normatiivne iseloom. Ka ei
suuda nad lahus hoida riigi juriidilist tekkimist riigi faktilisest sünnist ning riigi kujunemist
siseõiguse mõttes riigi astumisest rahvusvahelisse käibimusse. Lõppeks unub neil ka asjaolu,
et rahva iseseisvusel, eriti aga riiklikul iseseisvusel on mitu iseseisvuse astet.
annaabi.ee 
