Hermeneutika
on juhitud ettekujutusest, nagu tuleks teaduse nimel vahendada lugejale eeldustevaba ja tema
isikliku eelmõistmisega seostamata tekstitähendust. Gadamer pöördub hermeneutikas
traditsioonilise arusaamise juurde mõistmise ringist kui osa ja terviku tsirkulaarsest sõltuvusest
tekstitõlgitsuses. Ta rõhutab, et teksti mõistmine ei saa ka teaduses toimuda ilma selle eelmõistmise
ja eelootuste osavõtuta, mis aga ei tähenda seda, nagu poleks algne eelmõistmine tõlgitsuse käigus
revideeritav.
Gadamer näeb eelmõistmise ja mõistmise vahel teatud mõttes osa ja terviku vahekorda.
Eelmõistmine on selline tervik, mille mõjuväljas toimub teadlik eesmärgipärane mõistmisakt. Kuigi
inimene on võimeline oma üksikuid eelarvamusi teadvustama ja isegi muutma, ei saavuta ta kunagi
kõigi oma ajaloolis-kultuuriliste eelarvamuste teadvustamist. Nende kompleks on liialt sügav,
annaabi.ee 
