ei tahtnudki. Mina ka ei tahtnud. Iga järgmise ukse taga ootas midagi uut ja ootamatut. Mõne tegelasega kohtumist ootasin ma ikka ja uuesti. Näiteks meeldis mulle müstiline Bella, kellega õnnestus vaid põgusalt tutvuda ja kellest me kuni romaani lõpuni midagi vilksamisi kuulsime, aga päriselt tuttavaks ei saanudki. Bellat ootasin ma ka kohtuistungile. Terve romaani vältel oli juttu surnust, kes veel viibis majas ja eelolevatest matustest, kuid seda, kes see surnu on ning kas ta üldse surnud on, ei saanud me lõpuni teada. Raamatu teises pooles, kohtumõistmise ajal, ootasin ma peategelase kaitsekõnet ja seda, kuidas kohtuistung lõpeb, kuid ka selles osas jäin ma vastuseta. Paistis, et autor tegi seda meelega. Pinge mõne küsimuse juures aina keris ja keris kuni lõpuks lahenduse eel jäi pooleli ning tegevus liikus hoopis teises suunas
toimel biomassiks, ilma et sünniks olulisi muutusi ilmastikus ja näiteks ookeanide veetasemes. Tänase päeva kogemus näitab vastupidist: viimase paarisaja aasta jooksul tarbitud fossiilsed kütused on Maa kliima muutuma pannud. Palju torme ja üleujutusi kohtades, kus seni on olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti põhjustatud kliimasoojenemisest annavad tunnistust eelolevatest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest. Valida on tuuma-, päikese- või maa siseenrgia vahel. Lahendusi on põhimõtteliselt kaks: kas kasutada energiatootmisskeeme, mis ei häiri süsinikuringet, või kasutada energiaallikaid, mis on lähemalt seotud päikese-energia või maa siseenergia kasutamisega (päike, tuul, veejõud, biomass, maa sisesoojusel töötavad jõujaamad). Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam