Oswald Spengler
Õhtumaa kultuuri
tulevik on fatalistlik, see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi –
tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges
Spengler 18. sajandit.
Raamatu sissejuhatus algab sõnadega: "See raamat on esimene niisugune, kus
juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin
ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas –
lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides."
Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis
otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles
kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid
looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja
surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria
kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat