Downi Sündroom
vaimupuudega inimeste gruppidele mõeldud
vaikeste ühiselamute või hostelitega. Samal ajal on
kujunenud vajadus leida vaimupuudega inimestele võimalusi tootamiseks ja vaba aja veetmiseks
kodu lähedal ning nende jarelevalvega tegelevate inimeste koolitamiseks ja palkamiseks. Teatud
juhtudel on asutatud nn vaheinstitutsioonid, kus puuetega inimesed õpetakse enne
grupiühiselamusse lubamist süüa tegema, pesu pesema ja poes käima.
On igati mõistetav, et paljud vanemad suhtuvad eelolevasse kolimisse segaste tunnetega.
Vaatamata sellele, et väikses kogukonnas elamine on suurest hooldekodust parem variant, on
igati loomulik, et vanemad tunnevad hirmu, kas vaimupuudega inimeste erivajadustele
pööratakse piisavalt tähelepanu ja nendega arvestatakse. Vanematele võib kindlalt öelda, et
juhul, kui grupikodud on õigesti korraldatud, toimivad need suureparaselt. Väga paljud Downi
sündroomi või mõne muu vaimupuudega inimesed elavad sellistes äärelinnades asuvates