Kliiniline psühholoogia
sarnanevad selle poolest, et keskenduvad subjektiivsele elamusele, fenomenidele. Tähtsaks
ei peeta situatsiooni ega käitumise objektiivseid tunnuseid, vaid nende subjektiivset
üleelamist. See on põhierinevus biheiviorismist. Ei tunta huvi inimese alateadliku
motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid
keskendutakse siin-ja-praegu kogemusele. See on põhierinevus psühhoanalüüsist.
Fenomenoloogilised teooriad tekkisidki reaktsioonina eelnimetet kahe puudustele. Nad
nimetavad end ka humanistlikuks psühholoogiaks, kuna keskenduvad sellele, mis inimesel
loomaga ühist ei ole - valikuvabadusele, elu mõttele. Tähtsad mõisted on eksistentsiaalne
ärevus, teadvustatus, vaba tahe, eneseteostus (enese-aktualiseerimine), indiviidi
ainukordsus, elu eesmärk. Ka mõiste kolmas jõud psühhoteraapias ja isiksuse teoorias käib
fenomenologistide kohta.
I. MINA TEOORIA (Self theory). Carl Rogers.
C
annaabi.ee 
