Roland Barthes - AUTORI SURM
Autori eemaldumine (Brechti eeskujul võiksime rääkida siin tõelisest ,,võõritusest" -- Autor
piseneb kujukeseks kirjanduse näitelava taganurgas) pole pel galt ajalooline tõik ega
kirjutuse akt, vaid sellega muutub üdini nüüdisaegse teksti olemus (ehk -- see teeb sama
välja -- teksti luuakse ja loetakse edaspidi nii, nagu ei eksisteeriks autorit ühelgi
tekstitasandil). Esiteks muutub aeg. Kui usutakse Autorisse, nähakse teda alati raamatule
eelnemas: raamat ja autor asetuvad ühele teljele, mis jaguneb eelnevaks ja hilisemaks:
Autorit peetakse selleks, kes toidab teost, st ta eksisteerib enne teost, mõtleb, kannatab,
elab teose nimel; tal on oma loominguga samasugune eelnevus suhe nagu isal pojaga.
Nüüdisaegne skriptor seevastu sünnib samal ajahetkel kui ta tekstki; enne ega väljaspool
oma kirjutust pole teda olemas, ta pole alus, millele tema teos oleks öeldiseks; on ainult
annaabi.ee 
