Meditsiiniajaloo konspekt
kes võttis inimühiskonna ja inimese analüüsimiseks kasutusele tollal uued statistika ja
tõenäosusteooria meetodid. Tema käsitlus nn "keskmisest inimesest" (1835) hõlmas mh
pikkust, kaalu (kehamassiindeksi introdutseerimist teadusse), kuritegevust, vaimuhaigusi jne.
L.-R. Villerme pani tähele, lähtuvalt 1821. aastal ilmunud mahukast Pariisi rahvastikku
käsitlevast sotsiaalsest uurimusest, et vaestekvartaleis suremus suurem kui mujal. (Eelnealt oli
ta ajastule omaselt püüdnud tabada haiguste seost geograafiliste jms tunnustega.)
Vaesuse ja haiguse korrelatsioon oli leitud, sellest aga tehti vale järeldus. Koos oma nn
mõttekaalsastega (nn Parti d´hygiene Villerme oli 1829. aastal hakanud välja andma esimest
hügieeniajakirja Annales d'hygiene, "partei" koondus selle ümber), arvas Villerme 1820.-
1840. aastatel, et lahendus probleemile seisneb nö "moraalses regeneratsioonis". Tööandjad
annaabi.ee 
