Tarbimissotsioloogia
funka. Solidaarsus ja sostiaalsed sidemed põhinevad olemuslikel mitte ainult
formaalsetel sidemetel, ehk et ainult iga inimese isikliku kasu taga ajamine ei tooda
5
solidaarsust (vrd Smithi nähtamatu käsi). Näiteks klassikonflikt: ainult ratsionaalsusega
ühiskonda koos ei hoia. Igal inimesel peaks olema ideaalsest ühiskonnast oma
nägemus.
Peamine tarbimiskultuuri kriitika: Inimesed enam ei tea, mis on õige, milliseid soove võib
pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse
regulatsiooniga, mis piiras inimeste saamist ja tahtmist. Nüüd tehnoühiskonnas inimeste
soovid on piiramatud:
,,Inimesed oma soove ei oska piirata. Ehk seega niivõrd kui see on jäetud üksiisiku
kanda, on tema soovid lõputud. Kui mingit viidet välispoolsele ei ole, mis reguleeriks või
mõjutaks, oleks me oma kogemustejanuga nagu põhjatu sügaviku kohal... Piiramatud
soovid on rahuldamatud oma definitsiooni pärast