Mullateadus
Saagid. Huumuse sisldus kuskil 3-3,5%. 2)leetjad mullad KI on
kujunenud välja lessiveerumise tulemusena, levivad eelmistest pisut lõuna poole
(Jõgevamaa, Põltsamaa), on samuti väga head mullad, eelmistest 5 hp vähem viljakad.
Valem A-EL-Bt-C-D. Leetjad mullad, mis on Tartu ja Viljandi põhjaosas, on juba
pinnalt happelised ning vajavad lupjamist. Väga head mullad ikkagi. 3)Gleistunud-
leostunud mullad Kog paiknevad eelmistst madalamatel pinnavormidel, jagunevad KI ja
Ko. Valemid: Kog- AT-Bmg-Cg-D. Gleistunud mullad on parim reserv. Seal, kus
kasvab lepik, seal on tavaliselt need mullad. Kui need mullad kuivendada, on nad head,
eriti ideaalsed rohumaadena.
III. Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadivaesel lähtekivimil, kihisemine
meetrises profiilis puudub. Kõik mullad on happelised ja vajavad lupjamist. Levivad