Tõde ja Õigus II Terve tekst
viimseni voodist väljas. Üksteise järele kadusid nad läbi luugi, et minna alumisele korrale, kus
asus pesemisruum. Kogu maja näis värisevat uniste ja hoolimatult kolistavate jalge all.
,,Tasa seal!" hüüdis härra Ollino luugiaugust poistele järele. ,,Nagu oleksid teil rautatud kabjad
jalge otsas!"
Aga kolistavate sammude oja voolas ikka madalamale ja täitis kogu maja häiriva eluga.
,,Võiks ju üleval pesta, siis poleks vaja nõnda kolistada," lausus Indrek oma eelminejale.
,,Vesi raske kanda, pealegi külmetab ta talvel Siberis ära," vastas see.
,,Ah nii külm!" imestas Indrek.
,,Külm!" vastas teine. ,,Vana pakane ise."
,,Kuidas seal siis magada?" küsis Indrek ebalevalt.
,,Kui elad, küllap siis näed," vastati rahulikult. ,,Tuleb vaim peale nagu teistelgi."
Viimaseid sõnu Indrek täna ei mõistnud, aga juba mõne nädala pärast oli nende tähendus talle
sula: siis kraaples ta ühes teistega, et keha palavaks ajada ja palava kehaga külmale asemele
pugeda
annaabi.ee 
