erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga.
mitte ainult üksikute näidiseksemplaridena MÄRKSÕNAD: Eesti / Pärnu / paraadid / iseseisvuspäev / tähtpäevad / kaitsevägi / sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa
Iga keskse tegevuse puhul kujuneb oma tegevus liin. Autor liigub ühe tegelas punkti juurest teise juurde. Ühe romaani piires kujuneb otse kui mitu romaani ja mitu paralleelset tegevusliini eesmärgiks on avada idee ja mitme külgsemalt ja avaramalt. Annab laiema pildi kujutatavast ühiskonnast. Enamasti kasutatakse ikka mõlemat. Tegevus kujutatakse kahte moodi: otsesed sündmused, mis toimuvad romaani jooksul, mitme sugused eellood ja lavataga toimuvad sündmused. 10 september: Kirjaniku eesmärk on, et kangelase käitumine oleks sotsiaalselt ja psühholoogiliselt mõistetav/motiveeritud. Tegevuse arendamise ajaline järjestus on romaanis vaba. Romaani tegevuse ajalise järjestusega soovib autor tekitada dramaatilist pinget. Romaanides kasutatakse üldiselt mõtet, et tegevuse kõrgpunkti jõudmise silmapilgul tuuakse sisse pidurdav moment. Uuemas psühholoogilises romaanis on välistegevust vähe, selle
annaabi.ee 
