Eesti iseseisvumine 1918
mõni päev pidada vastu, selle aja jooksul peab, aga selja taga korraldatama uusi jõude.
Soomes ei jäädud ootama. Esimene salk saadeti teele selle varustusega, mis oli. Soomlased
jõudsid Tallinna 30.detsembri hommikupoole, mõni tund varem kui oli oodatud. Sadamasse
olid juba püssid vastu saadetud, mis siinsamas välja jagati. Hiljem tehti valmis ka plaan,
otsustati, et soomlased lähevad välja Raasiku sihis. Jaam oli vaja päästa. Samal ööl jõudsid
soomlased veel eelliinidele. (Runnel 1999).
1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik
Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes
Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes
fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi
asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele
sõjale.