EESTI KEELE STRUKTUUR
Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega
ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid
saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus.
Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide:
kalapaat, sõnaraamat.
Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide
ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte.
AGLUTINATSIOON
. . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille
sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti
keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine
sõnatüvedele. Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine
aglutinatsioon i teel. Samas võib öelda, et eesti keeles on võimalik grammatilisi
annaabi.ee 
