Rahvusvaheline õigus
Selle tunnuse eesmärk oli eristada suveräänseid riike ja
koloniaalmaid, kes enne enne täieliku iseseisvumise saavutamist omasid tihti väga laialdast
või täielikku pädevust oma siseküsimustes ja vastasid seega kolmele esimesele tunnusele,
kuid mille välissuhtlemist teostas endiselt emariik.
Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul. Riigi õigusjärgluse puhul asendub ühe
riigi suveräänsus territooriumi üle teise riigi omaga ja järglasriik võtab üle eellasriigi
kohustused. Tähtsaim põhimõte riikide õigusjärgluses on uti possidetis juris põhimõte: uus
riik on kohustatud järgima eelnenu riigipiire. Enamikel juhtudel ei ole järglasriik seotud
eellasriigi sõlmitud välislepingutega. Tal on siiski võimalik lepingu depositaari teavitada, et
soovib asuda lepingu osapooleks, mis on mõnevõrra lihtsam kui algusest peale lepinguga
ühinemine. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks tuleb järglasriigil astuda tavalistel
tingimustel
annaabi.ee 
