Eesti hülged
vaadata nende omapäraste elukate päritolule.
Mereimetajate teke sai tõenäoliselt alguse troopilistel aladel, kus soe vesi võimaldas hüljeste ja
vaalade eellastel kohaneda uudse keskkonnaga. Miljonite aastate jooksul on eri esivanematest
välja kujunenud mitu, praegu eluviisilt ja isegi väliselt üsna sarnast veeloomade rühma, kellel
leidub maismaal sugulasi karude, saarmaste, veiste, elevantide ning jõehobude seas.
Läbi aegade on sellest mitmekesisest eellaskonnast kujunenud liigid kohastunud uut
elukeskkonda paremini tundma. Toitumisretked on esialgsetest elupaikadest jõgedes või
kaldaäärses vees viinud avaookeani avarustele ja sügavustesse. Vees liikuda on mõneti märksa
lihtsam kui kulgeda kõva pinda mööda ja sestap avastasid mereimetajad paremad toidulauad
kerge vaevaga. Aegade vältel kadus vaalaliste eellastel igasugune vajadus kuiva maa järele,
hüljeste esivanemad pöördusid kõvale pinnale vaid aeg-ajalt, et sigida ja puhata.