Hingedepäev
Tõsi,
rahvaluulekogudes leidub hingedepäevast endast vaid mõni üksik teade,
selle asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle
aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on
nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi
jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis
katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise
kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht -
eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas
esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll
ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate
hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja
katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha
kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide