EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine
1927 „Eesti keeleõpetus“, millest ka lühem
väljaanne koolidele
Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama
normitud kirjakeelt.
1930. aastateks kujunenud stabiilne keelesituatsioon. Ametlikult tunnustati Veski
ja Muugi otstarbekohasusest lähtumist. Koolis aluseks Muugi õpikud ja
õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat
Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks
eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui
kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega
Kirjakeel nõukogude perioodil
Pärast II maailmasõda
Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses
(ideoloogiline surve + otsekontaktid)
Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad
ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane,