Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel
Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja
alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus
6-17.
Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed
iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka
ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist.
Metoodika
Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga
koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas
aga oli 30 tüdrukut ja 30 poissi. Kooliealised olid rühmitatud kolme vanusegrupi alla: 7-10, 11-14 ja 15-17.
Meetodiliseks võtteks olid ajalise intervalli määramine, demonstreerimine (mõõtmine) ning taasesitamine. .
Kõigi katsete puhul kasutati stopperit. Ajalise intervalli määramiseks käivitas eksperimentaator stopperi ning