Eelkooliiga
Laps
õpib olla iseseisvalt. Vanemad õpivad oma lapsi sooritada kõik elamistoimingud, kuna nad
rohkem ei saa kontrollida oma lapsi kogu aeg. Väga tähtis jälgida, et laps sooritas kõik
elamistoimingud õigesti. Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb
loogiline mõtlemine. Last hakkavad huvitama nähtuste põhjused. Ta esitab pidevalt küsimusi.
Seda iga nimetatakse seetõttu ka ,, MIKS" perioodiks.
Enamus lapsi oskab eelkooliea lõpuks lugeda.
Eelkoolie lõpuks peab laps olema saavutanud nii füüsiline, vaimse, kui ka sotsiaalse
kooliküpsuse.
1.13
KASUTATUD KIRJANDUS
Arula, T., Liin, E., Paal, K. (2005) Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu
Logan, W., Roper, N., Tierney, A. (1999) Õenduse alused.Tartu
Ormisson, A., Schmidt, E. (2002) Sünnist puberteedini lapsed ja nende tervisehäired.